Mina olen disainer. Aga mina olen arhitekt.

R 18.09
kl 14:30
Loeng
Sissepääs: Tasuta

@ Kultuurikatel

Eesti Disainerite Liit koostöös Tallinna Arhitektuuribiennaaliga viib Disainiöö raames läbi loengusarja, kus disainerid ja arhitektid tutvustavad oma loomingut läbi õppetundide. Oma kogemusest räägivad disainerid Monika Järg, Andres Labi, Tarmo Luisk, Kairi Kuuskor, Markus Marks ning Maile Grünberg ning arhitektid Silver Liiberg, Rebecca Kontus, Margit Mutso, Oliver Alver ja Mari Rass.

Üritus on tasuta.

M O N I K A J Ä R G

Monika Järgi loomingut iseloomustab põhjamaine kargus ja minimalistlik käekiri, mis on inspireeritud Eesti maastikust. Disainer miksib erinevaid ootamatuid materjale (siid ja betoon, vill ja betoon, puit ja vill) ja töövõtteid. Monika lõpetas Eesti Kunstiakadeemia tekstiilidisaini magistriõppe ja asutas oma stuudio Tekstiil Ruumis. Monika mõtleb välja ja valmistab sisustustekstiile, kasutades selleks naturaalseid materjale ning väärikaid tehnoloogiaid. Ühendab meisterlikud käsitööoskused tänapäeva tootmisvõimalustega. Järg on disainikonsultant Eesti ühes suuremas vaibaettevõttes. Ta on õpetanud tudengeid ja andnud külalisloenguid ka Eestist väljaspool. Monika on aktiivne erialaliitudes – talle meeldib olla uute ideede alguse ja käimalükkamise juures. Ta on Eesti Disaini Maja asutajaliige.

www.tekstiilruumis.ee

A N D R E S L A B I

Andres on disainer, kelle töid iseloomustab põhjalikkus, kõrge kvaliteet, mehelikkus ja huumor.

Pärast Eesti Kunstiakadeemia sisearhitektuuri eriala lõpetamist asus Andres tööle arhitektuuribüroos Ars Projekt.

Koos kolleeg Janno Roosiga asutati mõni aasta hiljem sisearhitektuuribüroo Ruumilabor. Tänavu oma 11 sünnipäeva tähistanud disainibüroo on loonud hulgaliselt disainiprojekte ning osalenud edukalt mitmetel konkursidel. Rahvusvaheliselt tuntuim on 2010 a EXPO Shanghai Eesti paviljoni projekt. Andres on juhendanud tudengeid ning viinud läbi workshope. Andres on volitatud sisearhitekt V ning omab Muinsuskaitseameti tegevusluba. Kuid lisaks siseruumile on Andres disaininud ka tooteid. Neist mitu on jõudunud ka seeriatootmisse.

Huvi tootearenduse vastu ajendas Andrest jätkama õpinguid TTU erialal Desing&Engineering,

mille raamidesse mahtusid ka vahetusõpingud Brüsselis.

Lisaks Ruumilaborile on Andres tegev disainpõllesid loovas ettevõttes Tie&Apron.

S I L V E R L I I B E R G

Silver on arhitektuuri ja linnaplaneerimise eriala magistrant Eesti Kunstiakadeemias. Õppimise kõrvalt on ta töötanud arhitektuuribüroodes ning pikka aega tegelenud rulatamisega.

Silveri projekt:

Manual vol. Tallinn on Riias 2014. aastal alguse saanud tänavaspordi üritusesarjaga. Käesoleval aastal on selle toimumiskohaks Tallinna vanalinnas asuv Eduard Vilde monument. Selle peamiseks tegevuskeskmeks on installatsioon, mis ajutiselt paigaldatakse trepiastmestikule. Septembri kuu jooksul saavad rulatajad, trikiratturid ja teiste valdkondade harrastajad seal sõitu proovida. Ruumilised tähe motiivid on valmistatud betoonist ning on kavandatud monteeritavatena, mida pärast üritust teisaldatakse teistsugusesse linnaruumi uute kasutuskohtade tekitamiseks. Lisaks objektidele on kutsutud rääkima välismaalt arhitektuuri ja alternatiivse kultuuri ühendavate porjektide autoreid.

M A I L E G R Ü N B E R G

Maile Grünberg on eesti sisearhitektuuris ja disainis elujõulise ja moodsa mõtlemisega loovisik. Lennult suudab ta orienteeruda kaasaegse disaini suundades ja erinevates stiilides, olgu tegemist popkunsti, art deco või high-tech'iga. Tootedisaineri suure kogemustepagasi sai ta pikaaegsel töötamisel kahes suures mööblitootmisettevõttes. Enda algatusel loob ta mööblit peamiselt oma sisearhitektuursetele projektidele, neist enamik on saanud Eesti sisearhitektuuri klassikaks.

M A R I R A S S

Mari Rass on Eesti arhitektuuribüroo Arhitekt Musta liige ja üks asutajatest. Arhitekt Must liidab kokku oma oskused ja kogemused arhitektuuri, linnaplaneerimise, sisearhitektuuri, graafilise disaini ja arhitektuuri visualiseerimise vallas, pakkudes nii valdkondade üleseid terviklahendusi. Arhitekt Must usub, et hea idee genereerimiseks on tarvis mitut pead, erinevaid arvamusi ja kuulata on vaja paljusid osapooli. Mitmekesisust lisavad Arhitekt Mustale kolme partneri hariduse omandamine Euroopa erinevates arhitektuurikoolides ja eelnev kogemus erinevates projektides. Muuhulgas on Mari Rass Eesti Ajaloomuuseumi holokausti ohvrite väliekspositsiooni autor Kloogal, mis pälvis Eesti Kultuurkapitali Maastikuarhitektuuri preemia 2013 aastal. Arhitekt Musta lühikese tegutsemisaja jooksul on võetud osa võistlustest, millest osad ka võidetud, tehtud tellimustöid, modereeritud ja kureeritud erinevaid üritusi, kirjutatud artikleid ja isegi õpetatud koolis tudengeid.

Mari projekt:

Eesti Ajaloomuuseumi holokausti ohvrite väliekspositsioon Kloogal

B O L D T U E S D A Y

Bold Tuesday stuudio asutasid 2013. aastal kaks noort disainerit, Kairi Kuuskor ja Markus Marks. Stuudio on kitsa niššiteemaga tegeledes nii Eestis kui Põhja-Euroopas ainuke omataoline - Bold Tuesday loob nimelt minimalistlikke interaktiivseid maailmakaarte, kuhu saab märkida külastatud paiku.

Tänu originaalsetele ideedele ja sihikindlale tegutsemisele on väike stuudio kiiresti kasvanud ja ka rahvusvahelist tähelepanu äratanud. Nende tooted on olnud esindatud nii Helsingi kui Milano disaininädalatel, sel aastal lisandub loetellu ka Pariis. Seeria on leidnud mitmeid välismaiseid edasimüüjaid ning veebipoe kaudu saabub tellimusi lausa igast maailma otsast – Gröönimaast Uus Meremaani. Kõige kaugemate sihtkohtadena, kuhu plakateid on tellitud, võib ära märkida Jaapani, Singapuri, Malaisia ja Saudi Araabia. Eesti disainil on potentsiaali jõuda ka väga kaugel asuvate huvilisteni.

Tutvu kogu Bold Tuesday seeriaga siin: www.boldtuesday.com

Kairi Kuuskor on õppinud Eesti Kunstikadeemias ja Saksamaal HfG Karslruhes stsenograafiat ja tootedisaini, teinud Haruharu disainibüroos toote- ja graafilise disaini projekte ning leidnud tunnustust mitmetel disainivõistlustel (Abloy, Väike Asi, Design Out, Designboom). Varasemalt on Kairi tegelenud ka Haru-nimelise kasvatatud ökoriidepuude projektiga, mis on äratanud tähelepanu mitmetel Eesti disaini tutvustavatel esindusüritustel.

Markus Marks on lõpetanud Eesti Kunstiakadeemia tootedisaini magistrantuuri, kel on mitmeid edukaid koostööprojekte Eesti ettevõtetega. Teisalt on ta olnud edukas mitmetel disainikonkurssidel (Electrolux Design Lab, Abloy), mis andsid tõuke loomingulisele arengule. Kasulikke esinemis-ja juhtimiskogemusi on ta omandanud ka EKA üliõpilasesinduse esimehena.

T A R M O L U I S K

Tootedisaini ja kunsti vahel eksperimenteerib omanäoline Tarmo Luisk. See on kompromiss disaineri ja kunstniku vahel, et teha natuke kõike. Teha tooteid, mis müüvad ja ennast majanduslikult ära tasuvad, aga et ennast teravana hoida, teha vahel ka unikaaldisaini. Tarmo Luisk on tänapäeva Eesti disaineritest üks nimekamaid ja produktiivsemaid, kes on loonud nii mööblit, valgusteid kui kelli ning tegelenud ka avaliku ruumiga. Alustas ta 1997. aastal, kui tegi lambinäituse Eesti ühes tuntumas galeriis Vaal. Selleks näituseks kujundas ta nüüd juba klassikaks tituleeritud 8-osalise valgustiperekonna Basic, millest sai tähis Eesti uuema disaini ajaloos. Sealt teda märgati ja sellest ajast peale tulid ka tellimused. Tarmo Luisk vabakutselise disainerina on teinud aktiivset kaastööd Eesti ühele tuntumale valgustikaubamärgile 4ROOM. Mõnda aega töötas ta ka disainibüroos Keha3, kus oli üks asutaja. Luisu looming on läbimõeldud detailide ja nutikuse kompromiss. Disaini suhtes on ta perfektsionist ja enda suhtes väga kriitiline. Ta võib mõne eseme joonist teha kas või sada korda ümber, peaasi et lõpptulemusega kõigepealt ise rahule jääb. Aga mis kõige tähtsam – disain tema arvates peab olema vaimukas. Tema töödes on alati väike vimka sees. Kõige rohkem meeldib talle oma töödele välja mõelda vaimukaid pealkirju, mis panevad ka tema disaini läbi huumoriprisma vaatama. Luisk on teinud rohkelt isikunäitusi, osalenud arvukalt grupinäitustel ja konkurssidel, teda on kutsutud välismaale esinema, on kujundanud näitusi, saanud kõik disaini valdkonna preemiad ja autasud, mis Eesti Vabariigis antud on.

O L I V E R A L V E R

Oliver Alver on arhitekt. Oliver on lõpetanud Eesti Kunstiakadeemia arhitektuuri ja linnaplaneerimise eriala, mille järel asus tööle Rakvere linna arhitektina. Omavalitsuse töö järgselt lõi Oliver arhitektina kaasa rahvusvahelises kinnisvaraettevõttes Q-vara. Kinnisvara buum suunas Oliveri tagasi omavalitsuse tööle Viimsi valda, kus lisaks klassikalisele linnaarhitekti tööle tuli tegeleda maa ja planeerimise valdkonnaga, korraldada arhitektuurivõistlusi ning lahendada erastamisprobleeme.
Oliveri tööde skaala ulatub sisearhitektuurist linnaplaaneerimiseni. Tänasel päeval on Oliver erasektoris töötav vabakutseline arhitekt, tehes koostööd erinevate partneritega.

M A R G I T M U T S O

Olen sündinud Tallinnas tulihobuse aastal veevalaja tähtkujus saarlasest ema ja lõuna-eestlasest isa esimese lapsena. Õppisin Tallinna 46. Keskkoolis kunstiklassis ja Eesti Riiklikus Kunstiinstituudis arhitektuuri teaduskonnas. Noorena tegelesin ujumise ja karatega, nüüd, vanemana tegelen ratsutamise ja tai-chiga. Elu jooksul on mul olnud üsna mitu ametit: vetelpäästja, tantsija, kunstnik, saatejuht, maastikuarhitekt, rezissöör, toimetaja, arhitektide liidu esimees, õpetaja jne. Koos kolleegidega meie büroost oleme pälvinud paarkümmend preemiat erinevatel arhitektuurivõistlustel ja loonud ligi kolmkümmend maja, mis on materjaliseerunud ning lugematu arv maju, millele pole eluõigust antud.
Olen kirjutanud hulganisti arhitektuuriteemalisi artikleid, koostanud mõned arhitektuuri aastaraamatud ja toimetanud Sirbis (enne Kenderi aega) arhitektuurirubriiki. Peeter Brambatiga tegime üle kümne arhitektuurifilmi.
Koos Madis Eegiga oleme loonud perekonna, kuhu kuuluvad täna kaks arhitekti, kaks täisealist last, kellest üks on arhitektuuritudeng ja teine keeldub sõna ´arhitektuur´ suhugi võtmast, 2 papagoid, üks hurt ja 2 hobust.

Ei ole ühtegi maja, mille loomist ma häbeneksin ega ka ühtegi maja, mille puhul võiksin õhata: see on just see! Kõige hingelähedasem on ehk üks kortermaja Kalamajas Noole tänaval, mis valmis ehitusbuumi kõrgharjal kui arhitektide uste taga olid järjekorrad ja ehitusraha sendipealt ei loetud. Käin teda aeg-ajalt vaatamas. Tunnen siirast rõõmu, kui näen, et maja on elus ning rõdud ja terrassid, millega me ei koonerdanud, on täis lilli. Elusaid lilli – järelikult said korterid õigetele inimestele.

R E B E C C A K O N T U S

Arhitekt ja linnadisainer Rebecca on omandanud magistrikraadi EKA arhitektuuriteaduskonnas. Rebecca on Noblessneri kvartali rahvusvahelise kutsutud konkursi 2014 võidutöö üks autoritest. Ta töötab Arhitektuuribüroos PLUSS ja on spetsialiseerunud avaliku ruumi disainile.

Rebecca kireks on jazzmuusika, ta on lõpetanud Otsakooli ja CIM jazzakadeemia Pariisis ning olnud produtsent oma viiele välja antud muusika sooloalbumile.